“Lubadustega on veel hullem kui kaalujälgimisega,” tunnistab Kadi Leppik (38). “Pead vastu nädala-kaks, siis lased juba kergemalt.” Kümmekond aastat lubas ta hakata esimesest jaanuarist kaalu langetama. Pole dieeti, mida ta poleks vähemalt korra pidanud. Ent kaal hakkas hoopis tõusma, kuni jõudis 123 kiloni välja. “Uus aasta tuleb, aga sa oled ju harjunud hästi sööma. Kui kümme aastat oled kõike head-paremat söönud, siis on sellised lubadused suuresti iseendale valetamine.”

Uuringute järgi pole Kadi mingi erand, ligi pooled täiskasvanud annavad uusaastalubadusi – enamasti tõotavad nad kaalu langetada, sportimist alustada, suitsetamist maha jätta või raha säästa. Aga juba aasta esimese kuu lõpuks on enamik neist käega löönud. Uljalt ja tegelikult ju parimate kavatsustega alanud teekonnal on olnud tagasilööke, lubajaid on tabanud pettumus. Põhjus on selles, et ükskõik milliste muudatuste tegemiseks on vaja enamat kui eufoorilist aastalõppu. Kui plaanid kardinaalset elustiilimuutust, vajad sa selget visiooni, mida sul šampanjaklaase kokku lüües tõenäoliselt ei ole.

Arvesta sellega, et aastatega juurdunud harjumustel on tohutu jõud ja nende tendentside murdmine nõuab palju enamat kui tugevat tahet. Sul on vaja leida vastused kolmele küsimusele: miks sa tahad muutuda, mida pead selleks tegema ja kuidas?

Kas seda tahan tõesti mina?

Nüüdseks on Kadil õnnestunud lubaduste andmise-mittetäitmise nõiaring murda ja ta on kaotanud ligi 50 kilo. Kõige olulisemaks tõukejõuks sel teel sai mõtlemise muutmine. “Sain aru, et ega ma anna neid lubadusi ju kellelegi teisele. Ja endale valetamine on ränk. Ma arvan, et iga inimene peab muutuse jaoks küpseks saama. Järelikult polnud ma enne selleks valmis, et loobusin liiga kergesti,” usub ta.

Et suuta lubadusi täita, on vaja muuta käitumist, selleks aga pead muutma mõtlemist. Sihile jõuavad need, kelle sees on käinud justkui mingi krõks. Näiteks keegi, kes on püüdnud aastaid suitsetamist maha jätta, on ühtäkki väga otsusekindel ja see õnnestubki. Tema peas on toimunud nihe – MA PEAN on asendunud taipamisega MA TAHAN.

Uusaastalubadused kannavad aga enamasti ma-pean-laengut, mis vallandab siseheitluse ja vaikse
sabotaaži. Ainult väga meelekindlad inimesed suudavad üle olla sellest häälest peas, mis sosistab: täna on nii paha ilm, parem on kodus vedeleda; homme alustan; üks tükk veel; viimane pits…

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss