“Kilod kogunesid märkamatult. Ühel hetkel piiksus kodukaal 183 kilo juures – sellest piirist edasi see ei näidanud,” kirjeldab Marko. Tõehetkeni kulus veel veidi aega, kuni 2014. aasta oktoobris vaatas 196 cm pikale mehele vastu number 194,4.

“Sama pikk kui lai!” kommenteerib ta kahe aasta tagust mälestust. Nüüd vanu pilte vaadates saab ta paremini aru, kui käest oli asi läinud. Kilosid tuli juurde salamisi, pika kasvu tõttu ei tundunud see nii häiriv. Nii õnnestus tal kaaluprobleemi pikalt eirata.

Marko ei tundnud end halvasti, kuigi vererõhk oli kõrge. Põlved raksusid, aga ei valutanud. “Tavalised ülekaaluliste mured,” lisab ta. “Kõike sain teha, autoga sõitsin võidu, treenisin, midagi ei jäänud tegemata. Välja arvatud see, et ma ei saanud tegutseda sel tasemel, nagu olin harjunud.”

Kaaluprobleemide algus

Keskkoolipäevil kõvasti korvpalli mänginud mees oli nördinud, et keha ei liikunud nii kui varem. “See oli suur pettumus, et mismoodi! Tahtsin liigutada, aga tundsin, et ei saa. Peas teadsin, et võtan palli, aga liikumine ei jõudnud nii kiiresti järele. Ma hüppasin rõngani ära, aga see polnud see, kui oled harjunud kahe käega pealt panema!”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss