Annaliisa (46) on olnud juba mõnda aega sage hambaarstikabinetis käija. Osa noorusliku naise ilusast naeratusest on oma, kuid teine osa uhiuus. Nimelt on Annaliisa kaotanud mitu hammast ning lasknud panna nende asemele implantaadid.

Vähe on inimesi, kes oma hammastega kõrge eani välja veavad. Varem või hiljem kipuvad hambad eri põhjustel kaduma. Kui see juhtub nooremas eas, on sageli ainuvõimalik variant täita tühimik hambaimplantaadiga.

Annaliisa ei mäleta täpselt, millal said suuremad probleemid hammastega alguse. Ta käis aeg-ajalt hambaarsti juures, kus parandati mõni auk, ning kõik tundus üldjoontes olevat justkui korras. Kuid kord hakkas tal üks hammastest nii hullusti valutama, et tehti röntgenipilt kogu hambakaarest.

“Selgus, et asi on väga halb – suus möllab mingi põletikku tekitav bakter ning osa hambaid tuleb välja tõmmata,” räägib Annaliisa. Tal oli ehmatav arstilt kuulda, et ainuke võimalus on implantaadid.

Kogu aeg väsinud

Ravi käigus siirati Annaliisale ka luud, sest põletik oli osa lõualuust hävitanud ja implantaadikruvi poleks saanud kuhugi kinnitada. Juurepõletik ei olnud endast varem kuidagi märku andnud ja Annaliisal polnud aimugi, kui kaua see oli tema suus tegutsenud. “Alles nüüd tean, et hambajuurepõletik on väga tõsine asi ning kui see on aastaid ravimata, siis võivad tekkida ka muudes organites hädad, mida esialgu ei oskagi haigete hammastega seostada,” räägib Annaliisa. Tagantjärele tõdeb ta, et tundis end enne tõhusat hambaravi sageli väsinult, kuid ei saanud aru, miks see nii oli.

Üldjuhul piirduvad inimeste teadmised hambaimplantaatidest sellega, et tegemist on väga kalli raviga, mida vaid vähesed endale lubada saavad. “Raha kulub hammaste kordategemiseks küll palju, kuid ma ei saanud seda enam edasi lükata,” tõdeb Annaliisa. “Pigem teha hambad korda siis, kui veel on midagi korda teha, mitte oodata pensionieani, kui kindlasti enam selleks võimalust pole.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss