Suur kaal sai probleemiks pärast esimest rasedust. 18aastaselt lapseootele jäädes kaalus Liis 67 kilo. “Võtsin esimese rasedusega juurde ligi 30 kilo, päris hirmutav on tagasi mõelda,” tunnistab ta. “Pärast sünnitust sain aastaga küll pea poole sellest maha, kuid ajapikku tiksus kõik tagasi. Teist last ootama jäädes olin juba korralikus ülekaalus – 96 kilo. Olen suurema osa oma täiskasvanueast veetnud ülekaaluga võideldes.”

Aastate jooksul sai katsetatud kõikvõimalikke dieete. Need ei toonud erilisi tulemusi, sest selle kõrval puudus trenn. “Lausa vihkasin liikumist. Polnud ka ime, sest ma ei jaksanud isegi trepist kaht korrust üles kõndida, higistasin ja olin hinge heitmas. Ainult dieedile lootma jääda oli ehk veidi rumalgi,” tõdeb Liis. “Armastasin hästi süüa ja kogused olid suured. Mida suuremaks kasvasid kogused, seda karmim oli ennast kokku võtta. Nii lihtsalt oligi! Tekkis masendus ja kui tulemus polnud selline, nagu soovisin, siis seda tihedamini leidsin end olukorrast, kus lohutuseks haarasin ikka mõne parema pala.”

Kui kaal pisut väheneski, hiilisid kaotatud kilod üsna kiirelt tagasi ja enesehaletsuse surnud ring algas taas. “Ainus tulemus oli saamatuse tunne: miks ei suuda ma ennast piisavalt kokku võtta?”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss