Streptokokke võib leida täiesti terve inimese nahalt, seedeelunditest, hingamisteedest, naistel ka tupest. Ainuüksi meie suus on neid juba 27 liiki. Tavaliselt need lihtsalt eksisteerivad ega tekita mingit haigust. Vältida neid baktereid naljalt ei saa ega ole ka mõtet. Meditsiinis eristatakse suures plaanis kahesuguseid streptokokke: süsivesikuid lõhustavaid piimhappelisi streptokokke ja eeskätt mädaseid haigusi tekitavaid püogeenseid strepto­kokke. Neist esimestel on täita väga oluline roll toiduaine­tööstuses, nimelt valmistatakse eriliste streptokokitüvedega juustu, näiteks mozzarellat, ning ka jogurtit.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütleb, et streptokokid on laialt levinud nii inimestel kui ka looma­riigis. Miks aga ühel tekib pelgalt streptokokikandlus või iseparanev kurgupõletik, teisel aga sarlakid ja kolmandal hoopis raske nekrotiseeriv fastsiit koos septilise šokiga, pole veel päris selge. “Tõenäoliselt on küsimus streptokokkides, mille mõned tüübid on agressiivsemad kui teised, ja samas ka inimeste erinevates immuunsüsteemides – mõned saavad streptokokkidega paremini hakkama,” selgitab ta.

Ootuspärane on see, et rohkem tuleb streptokokiga seotud infektsioone ette lastel. Samas võivad need kulgeda suhteliselt kergelt või jääda hoopis märkamatuks. “Laste immuunsüsteem on tegelikult väga võimas. Loodus on ette näinud, et laps puutub kokku paljude uute mikroobide, viiruste ja allergeenidega, ning on võimeline nende vastu antikehi tekitama. Vanemas eas immuunsüsteem nõrgeneb ja lapseeas omandatud antikehadest ei pruugi enam tõhusaks võitluseks bakteritega piisata. Sellepärast kulgevad eakamate nakkushaigused raskemalt.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss