Mäletan oma esimest kokkupuudet nõelraviga paari aasta eest. Olin hirmunud ja pinges, sest mõte teravate nõelte kehasse torkamisest, ja veel vabatahtlikult, tundus totter. Siiski usaldasin mulle nõelravi soovitanud inimest sedavõrd, et olin valmis proovima. Püüdsin lõdvestuda, sest pinges lihastes olevat nõelu palju rohkem tunda.

Tol korral, kui heitsin lauale pikali, ei suutnud ma tähele panna ei mõnusat aroomi, rahustavat muusikat ega meeldivat terapeuti. Lamasin massaažilaual ja püüdsin eirata silme eest läbi jooksvat filmilinti, kus võeti välja suured hirmsad nõelad ning need valust karjuvale patsiendile järgemööda sisse torgati.

Tegelikkus oli hoopis midagi muud. Mõne nõela torkeid ei tundnud ma üldse, teiste omad meenutasid sääsehammustust ja kolmandate, nende kõige valusamate sissetorkamise ajal ma korra oigasin. Hingasin siis sügavalt välja, mispeale valu leebus.

Kui nõelad olid pandud, jäi minu ülesandeks vaid lebada, mõelda häid mõtteid, lõdvestuda ja sügavalt hingata. Tundus lihtne, ei midagi ületamatut.

Eluenergia peab liikuma

Peale stressi ja ületöötamise mul muu üle nuriseda polnud, aga need on ühed levinumad mured, mille korral nõeltest abi saab. Lisaks pöördutakse selle ühe maailma vanima meditsiinilise protseduuri tegijate poole näiteks närvi- ja peavalu, sh migreeni, lihaspingete, menstruatsiooni­häirete, kõhuhädade ja ka unetuse korral.

Üks Eesti tuntumaid nõel­raviarste dr Allan Oolo ütleb, et tegu on väga efektiivse meetodiga, kui energiad on tasakaalust väljas, sest tänu nõeltele saab tõhusalt taastada hea tervise, panna energia voolama ja saavutada mõnusa olemise.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss