Per Markussen on terve elu tegelenud spordiga – slaalomi, murdmaa­suusatamise ja lumelauasõidu kõrval pühendas ta varem tähelepanu ka jalgratta­sõidule, jalg- ja korvpallile ning võitluskunstidele.

“Treeningusaalis tunnen, kuidas energia jäävuse seadus kehtib: energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise ning kandub ühelt kehalt teisele,” vastab Per küsimusele, mis teda treeneriameti juures paelub.

Kui suurema osa oma professionaalsest karjäärist on Per veetnud Rootsis, siis viimased aastad tegutses ta Rumeenias Move On Fitness Education Schooli juhatajana ja World Classi spordi­­klubide keti koolitusjuhina. Sel suvel naasis Per Rootsi ning on lubanud järjest enam panustada ka Eesti fitnessi­treeningute ja treenerite arengusse.

Ambitsioonikas treener

“Eestlased on üliheas vormis ning võimelised treeningule suurepäraselt kaasa elama,” nendib Per. Sellise mulje sai ta mullu Eestis Reebok Fitness Festivalil. Ta oli kuulnud, et eestlased on võrreldes teiste Euroopa riikide elanikega kinnisemad ning vaoshoitumad, kuid treeningusaalis avanes talle risti vastupidine pilt.

“Eestlaste treeninguharjumused sarnanevad minu kaasmaalaste omadega, kelle igapäevarutiini osaks on sport, ning kui treeningusaali jõudes ollaksegi ehk tagasihoidlikud, siis hoogsa trenni lõpuks on toimunud korralik energia ja hinge vabanemine,” kiidab Per.

Ta peab igapäevast aktiivsust äärmiselt oluliseks, ent hoiatab samas ülekoormuse eest. “Pidev enda tagantsundimine ning igapäevaste kohustuste oravaratas põletab meid inimestena läbi.” Seda teab ta omast käest, sest on suure saavutusvajaduse ja tahtega. Per töötas tugeva pinge ja tempoga enam kui kümme aastat, et treenerikarjäärile hoogu juurde anda. Soovides olla veelgi parem, survestas ta end iga päev tuleviku nimel pingutama.

“Ma töötasin, töötasin ja veel kord töötasin, reisisin pidevalt Euroopas ringi. Iga päev teadsin, et homme, järgmisel nädalal või kuul pean täitma iseenda ja teiste ootusi ning kohustusi. Minu igapäevaseks kinnisideeks oli “ma pean”,” meenutab Per. Ta ei lülitanud end hetkekski rutiinist välja, ei maganud ööpäevas piisavalt ja unustas enda heaolu.

Midagi on valesti

Järjekordsel pikal tööreisil tundis Per, et midagi on valesti. Hinges ja kehas oli väsimus. “Olin kui kapslis ja järsku mingi seitsmes meel rääkis mu sees, et nüüd on aeg muutusteks,” kirjeldab ta.

Kodumaale naastes pöördus Per tervisekontrolli. Arstid ei näinud esmalt põhjust teda uuringutele saata, sest väliselt oli kõik korras. Sisetunnet usaldades nõudis Per terviseteste. Mitmete uuringute järel selguski, et tal on munandivähk. Järgnes operatsioon, keemiaravi ning kõik sellega kaasnev.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss