Klari on alati olnud ekstreemselt külmakartlik. Tal on käed kogu aeg jääkülmad ja varbad külmetavad. Alla 25kraadine ruum on Klari mõistes jahe ning suvel peab ta soojaks ilmaks vaid seda, mida teised nimetavad kuuma­laineks.

Umbes viis aastat tagasi talvel märkas Klari, et midagi on lahti tema sõrmedega – need muutuvad valgeks ja tundetuks. “Kui temperatuur langeb õues alla nulli, siis hakkab see häda pihta. Mida külmem väljas on, seda tõenäolisemalt mu sõrmed justkui hanguvad,” ütleb ta. “See on väga ebamugav tunne. Esiteks kaob sõrmedest või varvastest igasugune tunnetus, need muutuvad tuimaks, nagu poleks neid olemas. Kätte midagi võtta ei saa. Sõrmi liigutada suudan, aga midagi puudutades ei tunne ma midagi, nagu hoiaks kätt lumes või jää­külmas vees. Tavaliselt külmub ära osa sõrmi, kord ühel käel, mõnikord mõlemal, aga mitte kunagi ei juhtu see pöialdega. Sõrmed tõmbuvad valgeks ja kui vereringe lõpuks taastuma hakkab, siis lillakassiniseks,” kirjeldab Klari.

Klari guugeldas oma vaevusi ning avastas, et ta pole sugugi maailmas ainuke, kes kummalist külmatõbe põeb. Seda nähtust nimetatakse Raynaud’ sündroomiks. Sõrmede või varvaste arterid tõmbuvad hooti krampi ja sellest tulenevadki vaevused. Vallandajaks on enamasti madal temperatuur. Sõrmed lähevad valgeks, külmaks ja väga valusaks, neid on võimatu liigutada. See võib kesta mitu tundi, misjärel sõrmed taas soojenevad, nahavärv muutub normaalseks ja valu kaob.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss