Olen läinud mitu korda lahku ja kolinud kokku ning vahepeal abiellunudki. Olen õpetanud koolis inglise keelt, saanud Eestis natuke tuntuks, vajunud alkoholismi küüsi ja teinud läbi võõrutuskuuri. Olen töötanud loomatarvete poes, kolinud Kanadasse ja kaks korda tagasi Californiasse. Vahepeal taas libastunud, saanud kaineks ja käinud võõrutusravil. Sünnitanud väikese plikatirtsu, matnud oma kalli isa, töötanud fitnessitreenerina, tutvunud Rubeniga, rasestunud ning sünnitanud 42aastaselt poja. Nüüd elan eeslinnas koos kolme lapsega, töötan treenerina ja kirjutan taas kolumne. Need on üksnes peamised verstapostid – igasugust pudi-padi on ka rohkesti ette tulnud.

Tundub, et jätan endast üsna hullumeelse ja ebastabiilse inimese mulje. Aga uskuge: ma olen sama igav ja täiemõistuslik nagu iga teine tänapäevane eeslinna-emme. Ma lihtsalt jõudsin sellesse punkti mõneti tavapäratut teed mööda.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss