Missugused on sinu eredamad hetked, vaadates tagasi möödunud aastatele? Lähedased inimesed annavad sooja ja mõnusa turvatunde, kuid ma ei oota elamust. Toredad on tunnid sõpradega. Mis aga tõsiselt elevust tekitab, on väike sportlik pingutus. See ei pea olema maraton, pigem õlalepatsutus iseendale, et olen olnud tubli.

Eks need ole toimekad endorfiinid, mis mõjuvad nagu morfiin ja tekitavad ajus õnnetunde. Psühhiaatritel on isegi ütlus “depressiooni eest minema jooksma”. Jõukohane sport kolm korda nädalas vähemalt 20–30 minutit järjest võib kerge ja keskmise depressiooni korral mõjutada ajukeemiat samal moel nagu tablettide võtmine.

Suuri elamusi pakub mulle matkamine ja reisimine. Mitte rannaliival peesitamine või bussiga ühest kohast teise kandumine, vaid sportlik liikumine. Muidugi toimib reisides teada-tuntud argirutiinist põgenemise mõnu, kuid sama oluline on füüsiline koormus ning looduse kogemine lähemalt kui bussi- või autoaknast.

Pingutus toodab endorfiine ning muude meeltega saadud emotsioo­nid loovad üleva tunde. Tean ja mõistan inimesi, kellele ei meeldi turvatsoonist väljuda ning kes isegi mitte ei kaalu telgis ööbimist. Ka mul on olnud telgis kehvi öid, kuid seda ägedam on tunne lõpuks duši alla saades ja taas kord linade vahel magades.

Selles ajakirjas on meil matkamisest suisa mitu lugu: nii mägedes kui ka uudsel moel veekogudes SUP-lauaga. Tahaksin viimast proovida. Huvitav võiks olla kogemus näha rannajoont mõne järve südame poolt. Lisaks anname nõu, kuidas leida reisikotti vajalikke ja põnevaid asjakesi, mis aitavad muuta rännakuid turvalisemaks.

Ajakirja terviseteemadest leiab põnevaid mõtteid. Seni kuni vaevusi pole, ei oska ette muretseda, aga mulle meeldib võimalus, et vajadusel võin ise oma tervist vereproovi abil testida. Samas ei maksa liigses tuhinas unustada, et perearst on ikka meie esmane abiline tervise hindamisel.