Ma mäletan väga hästi oma elu esimest dieeti. Olime sõbrannadega 11aastased ja kuna meie kõigi emad pidevalt dieeditasid, oli ilmselge, et peame meiegi kohe selle tegevusega alustama, kui me kunagi täisväärtuslikeks naisteks saada tahame. Võisaiadelt jätsime ära vorsti ning vahel proovisime süüa ainult köögivilju. Üks sõbranna teadis soovitada, et tomat maitseb paremini suhkruga, nii sõimegi kõhnumise eesmärgil rohkelt suhkrut tomatiga.

Küll oleks tore, kui vahepealse 20 aastaga oleks maailm nii palju muutunud, et keegi enam äärmuslikke äkkdieete ei harrastaks ja sellega oma lapsi ära ei rikuks. Minu ema proovis kõike – veinidieeti, viineri­dieeti, šokolaadidieeti, välismaa tablette, kaalujälgimist jne. Olen minagi kõiksugu dieete, paaste ja ka näljutamist katsetanud. Ainus, mis mulle mõjus, oligi veregrupidieet, mida proovisin kahe aasta eest. Seda soovitati eelkõige tervisemurede ja allergiate raviks, mina ravisin sellega aga seelikulukke, mis enam vöökohast kokku ei ulatanud.

Dieet raamatu järgi

Veregrupidieet põhineb dr Peter J. D’Adamo ja Catherine Whitney raamatul “Toitu õigesti vastavalt oma tüübile: 4 veregruppi, 4 dieeti” (eesti keeles 1999) ehk siis sellel, kas sul on 0-, A-, B- või AB-veregrupp. Igaüks neist olevat välja arenenud inimkonna eri arengujärgul ning see mõjutavat toitumist.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss