Balletiõpetaja Katre Unt-Lidmets ütleb, et ajalooliselt on balletis kõik rangelt ette antud – tuled kohale, soojendad ja alustad raskusastmele vastavate tehniliste harjutustega, mis on kindlas järjekorras. Tänapäeval on kehakultuuri valdkond palju edasi arenenud ja ka balletitunnid on uuenenud. Õpetaja roll on tehnilisi ja tantsulisi harjutusi kombineerida nii, et need sobiksid harrastajatele ja oleksid samas ka väljakutseks.

“Edasijõudnute rühmas on meil neid, kes on tundides käinud 6–8 aastat. Seal on peale raskemate elementide sisse toodud ka rütmivahetused, tantsulised elemendid ja keerulisema struktuuriga muusika. Ma arvan, et ükski naine ei tule tundi, et tuimalt balletitehnikat teha. Otsitakse midagi enamat: isiklikku tunnetust, romantikat, tantsu, mis on kombinatsioonide taha peidetud ja mille saab ehk kätte alles 2–3 aastaga.”

Katre kinnitab, et kes on visa ega heitu balleti raskusest, saavutab soovitud tulemused. Balletis ei ole lage, mis tähendab, et igaüks saab tundides oleva personaalse lähenemise kaudu oma koormuse kätte. Krampliku hoiaku asemel õige balletitunnetuse saavutamine võtab aga aega, mida tuleb endale ja oma kehale seda piitsutamata anda.

Balletitundi võivad minna kõik, sõltumata varasemast treeningu­kogemusest. Oma keha tuleb kuulata ja vigastuste või teiste tervisega seotud probleemide korral soovitatakse pigem alustada personaal­treeningust ning kõigepealt nii arsti kui ka õpetajaga koormuse teemal konsulteerida.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Tervis Pluss